Minu rolliks on põimida muusikaline tundlikkus ja rituaalne täpsus üheks tervikuks, toetades inimesi nende elukaare olulistel pöördepunktidel.
Muusika on enamat kui helide jada, see on ühekorraga loits ja jutustus, hetk mille sees olijatena saame välja ja taas sisse hingata.
Minule on ta olnud vahend nii iseenda avastamiseks, kui ka toetajaks erinevatel eluetappidel.
Minu muusikalise tegevuse südameks on artistinimi RÄNDAJA, mille looja, laulukirjutaja ja kitarristina olen aastaid kogunud ja jaganud helisid, mis kõnelevad inimese sisemisest rännakust. Rändaja loomingut iseloomustab rahulik, mõtlik ja igatsusevärviline helipilt, mis on kantud austusest inimeseks olemise müsteeriumi, esivanemate tarkuse ja looduse vastu — laulud, mis märkavad elu haprust ja ilu, sobides oma olemuselt ideaalselt saatma elukaare suuri künniseid: sündi, liitumist, küpsemist ja teele saatmist.
Aastate jooksul on Rändajal ilmunud viis heliplaati — Teekond (2014), Tammetsõõr (2016), Hinge kodu (2019), Maailmatuum (2021) ja Inimeseks olemine (2025).
Olen lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Muusikateraapia alg- ja põhikursused. Viinud läbi praktikaid nii erivajadustega lastele kui noortele.
Aastaid oli kireks lauluringide läbiviimine, mille eesmärgiks on olnud tavalistes inimestes laululusti äratamine. Läbi selle on paljud leidnud inspiratsiooni ja julgust kirjutada oma muusikat või astuda esimest korda avalikult lavale.
Muusika saatel kulgevates tseremooniates kasutan akustilist kitarri, flööti, trummi, kitarriefekte ja helimaastike loomiseks ka muid instrumente, et luua igale sündmusele oma signatuur.
Lisaks rikkalikule Eesti kultuuripärandile on minu huviks olnud Lõuna-Ameerika, eriti Brasiilia Amazonase hõimud, nende põlised kombed, rituaalid ja kosmoloogia. Maailma eri paigust kogutud teadmistekillud aitavad luua universaalseid, loodusomaseid tseremooniaid, mis kõnetavad kaasaegset inimest, kuid hoiavad meid ühenduses mineviku dna'ga.
Tseremooniaid luues ja muusikat jagades on minu suurimaks sooviks aidata Sul argipäevast lahti lasta, olla eelarvamustevabas hetkes ning lihtsalt kogeda.
Minu lemmiklilleks on meelespea.
Pean oma pühendumiseks luua inimestele nende elu tähendusrikastele hetkedele tseremoniaalset ruumi, mis on algusest lõpuni kantud hoitusest ja ehedusest.
Hoian meelel inimestele pühendatud tseremoonia eesmärki, milleks on peategelase, paari või perekonna palve, millest kasvab olemasoleva hetke positiivne mõju tulevasele elutsüklile. Tähistame tulevikku p r a e g u ja teeme seda just nii magusalt, et selle kogemuse maitse salvestub meie mällu. Seepärast on ilul, helil ja tundlikel sõnadel minu ruumides alati tähtis roll. Et me Elu Pühadust taas tunneksime, läheb tarvis vähe, aga täpset: Tuli, Vesi, Õhk ja Maa on eluväed, kellega ühendust tunnen kui inimese elu truuduse vannet-kõik algab siit ja kerib kokku kui selleks aeg.
Vaatan oma teekonna peale ja märkan selles kõikeläbiva Elu Pühaduse kuldset niiti. Kuidagi see niit alati täpselt teab, milliste hetkede ja inimese vahelt ta sündmuseid nähtavaks tikib ja see``juhuslikkus``on kinkinud mulle minu elu kindla tee.
Täpsel ajal, õiges kohas, olen olnud vaataja-kuulaja ja õppija, saatjaks parimad elu elamise ja hoidmise õpetused. Võib öelda, et taaskord ``head juhused``, mis on olnud määravad üsna vara nooruses, et teada saada võimalustest rikkalikust ja ühenduses olevast eluvaimust.
Minu isa poolt Mulgimaa ja ema poolt Virumaa juurtesse voolab mulle hingelist sugulust nii Põhja Ameerika põlisrahvastelt kui Mehhiko iidsetelt tsivilisatsioonidelt. Vahel näen iseendaks elamise pisemat lugu kui osa suuremast prohvetlikust "Kotka ja Kondori kokkusaamise loost". Kotkas esindab selles kujundis inimkonna briljantset mõistust, kes on võimeline nii ise kujunema kui kujundama ning teiselt poolt hiiglaslik lind Kondor kui inimkonna avardunud Süda, kes läbivalgustavalt aitab välja kriisist, kus aju on olnud valitud "uueks pühaks sümboliks". Selle loo tuules elan ja õpin elu püha-maist tasakaalu hoidma ja viljelema.
Enne põlisameeriklaste Red Roud´ile pühendumist ja rituaalide keele õppimist, juhatas mind inimeste ja lugude armastus Tallinna Ülikooli audiovisuaalkunsti erialale. Omandasin sellel erialal oma magistrikraadi ning töötasin aastaid, purjed täis vaimustust, riigitelevisiooni kultuuritoimetuse režissöörina. Suur uudishimu inimhinge sügavustest ning kõikvõimsate elulugude stsenaariumide läbitundmine, on aidanud mul kujuneda, loomaks inimestele nende isiklikku sündmust, mis on tundliku rütmi, dramaturgilise ülesehituse ja atmosfääri peensusega. Tseremooniates kasutan oma oskusi ja kogemusi sündmuse häälestamiseks, inimeste ja ruumi tunnetamiseks ning eesmärgile ühendamiseks. Minu superkangelastest kaasloojateks on selles Muusika ja Indrek, tuues inimesteni hingelaulud, elusad lood ja kõike hoidva kohalolu.
Minu lemmiktaimeks on kohvi põõsas.
